Wednesday, October 31, 2007
"Tere õhtust!" tegijatel käis "Reporter" külas.
Tuesday, October 30, 2007
Mis on ühist väikestel ja suurtel...meestel?
...ja lühikest kasvu meesterahvastel on elus nii mõnedki eelised......
Sunday, October 28, 2007
Äädikakärbsed sisse saavad, aga välja ei saa!
Meenutab juba natuke seitsmenda klassi keemiatundi, aga peaasi, et tüütutest putukatest lahti saab. Ootame nupukaid nippe! Videonõuannete saatjaid ootavad vahvad auhinnad. Kodused nipivideod laadige üles Reporteri, Naiste R lehele!
Friday, October 26, 2007
Kellele Mikk Saar need lilled ikkagi kinkis ?


Tuesday, October 23, 2007
Kas blond, brünett või pigem punapea?
A no mis te arvate? Et siis blond või ikkagi brünett? Tundub, et pigem brünett ja suisa pikemaks ajaks.
Appppiiiiii, ma olen blond !!!!
Hihii oled jah. Kusjuures ma olen ise kaa ja vähe sellest, mul on plastmassist hõbedane kroon ka veel peas!
Ei no üks mis kindel, Sa oled blondim kui ma! Mina vä? Blond vä? Päriselt ka vä?
Apppiiii, pikajuukseline blond naisterahvas olla on ikka väga keeruline.....
.....pigem jätkan sügiseselt soojades kastanipruunides toonidas.
P.S Afro on alati popp ja printsessikroon sobib iga juuksevärvi- ja pikkusega ning igas eas naisterahvale!
Monday, October 22, 2007
Kanal 2 sünnipäevapidu Club von Überblingenis


Ja mida arvas sellest kõigest Olga Kosmina?
On tekkinud väike kahtlus, et nendele küsimustele ei saa me iial vastust, või siiski?
Sunday, October 21, 2007

Kerttu Tänav ja Koit Toome. Kas tõesti on nad vaid tantsuplatsil paar?
Saturday, October 20, 2007
Elis, miks Sul nii suured silmad on?
Juba mitu päeva on siin suhteliselt vaikne olnud. Aga pole viga. Selle vea parandame kohe. Neljapäeval käisime kui üks mees, tegelikult küll rohkem nagu üks naine, Kanal 2 sünnipäevapeol. Reportaaz peost ilmub siin lähipäevil.

Praegu aga sattus näppu üks pilt meie stuudiopäevast.
Mida see teile meenutab? Äkki üht tuntud muinasjuttu?
Antud kontekstis võiks kõlada see umbes nii:
Elis, miks Sul nii suured silmad on?
Eks ikka sellepärast, et Sind paremini läbi helesinise ekraani vaadata saaksin, kallis televaataja.
Margit, miks Sa nii püüdlikult kõrvu kikitad?
Eks ikka sellepärast, et ma kuuleksin, millest Sa oma sõbrannaga saadet vaadates räägid, kallis televaataja.
Eve, mida Sa nii hoolega nuusutad?
Tundub, et stuudios on jälle suitsuhais. Kes suitsetas?
P.S Eve on eriti terava ninaga. Stuudiost 10 meetri kaugusel, 3 ukse taga on suitsuruum ja suitsuhaisu olemasolu stuudios kahtlustab Eve tihtipeale.
Mida see teile meenutab? Äkki üht tuntud muinasjuttu?
Antud kontekstis võiks kõlada see umbes nii:
Elis, miks Sul nii suured silmad on?
Eks ikka sellepärast, et Sind paremini läbi helesinise ekraani vaadata saaksin, kallis televaataja.
Margit, miks Sa nii püüdlikult kõrvu kikitad?
Eks ikka sellepärast, et ma kuuleksin, millest Sa oma sõbrannaga saadet vaadates räägid, kallis televaataja.
Eve, mida Sa nii hoolega nuusutad?
Tundub, et stuudios on jälle suitsuhais. Kes suitsetas?
P.S Eve on eriti terava ninaga. Stuudiost 10 meetri kaugusel, 3 ukse taga on suitsuruum ja suitsuhaisu olemasolu stuudios kahtlustab Eve tihtipeale.
Thursday, October 18, 2007
Miks ma abielus ei ole?
Ah et miks ma siis abielus ei ole? Ei no tõepoolest, keda see peaks huvitama? Aga näe huvitab. Varem või hiljem on kõik mu sugulased, sõbrad, tuttavad ja poolvõõradki selle küsimuse esitanud. Ise sellise näoga, et kas mul siis piinlik pole niimoodi patus püherdada, mehega juba 12 aastat koos elatud.
Ega eriti ei olegi piinlik. Piinlik on hoopis siis, kui hakkan sõbrannale välismaale sünnipäevakaarti saatma ja pean talle ette helistama, et kuule kallis sõbranna, mis su perekonnanimi praegu on? Jätsid sa uuesti abielludes eelmise mehe nime, võtsid uue nime või oled taas neiupõlvenimega juhuks, kui veel peaksid abielluma? Muidu hakka jälle nime vahetama. Ja mis su laste perekonnanimed on? Niipalju siis abielu pühadusest ja sellest, et heas ja halvas, kuni surm meid lahutab. Teadmiseks, et kolmest abielust kaks lahutataksegi ja ma ei mõsta oma sõbrannat õnneotsingutel sugugi hukka. Tema esimene abielu sõlmiti siis, kui abielueelset seksi ja eriti lastesaamist peeti moraalituks ja koos saigi elada ainult abielus olles.
Muide, ma ei ole sugugi abielu vastu, pigem poolt. Kui üks meist sooviks tõepoolest abielluda, siis me ka abielluksime, me ju armastame teineteist. Antud juhul on nii, et mina ei taha pulmakorraldusega tegeleda (aitab ka laste sünnipäevade korraldamistest) ja Andres ei viitsi. Ning eks ma veidi pelgan ka seda "päris" abielu. Kui miski nii hästi toimib nagu meie praegune suhe, siis miks peaks seda torkima?
Äkki on hoopis nii, et kui annad ametliku allkirja ametnike ja tunnistajate ees, siis saab vabadusest kohustus. Muidugi on meil kohustusi ka praegu. Kolme lapse kasvatamine ja eluaegne kodulaen on piisavalt suurt vastutusvõimet nõudev kohustus.
Igapäevaselt ma seda vastutuseks ei pea, lihtsalt normaalne elu. Arvan, et kõige sügavam kõigist võimalikest liitudest kahe inimese vahel on liit läbi laste. Aga seltskonnas vesteldes on siiski imelik oma mehe kohta elukaaslane öelda, sõna tähendus ei ole just eriti tõsiseltvõetava sisuga, kõlab rohkem nagu ajutine kaaslane. Asi on küll suhtumises, mitte sõnas, sest sõna ELUkaaslane on ju suurema sisemise jõuga, kui ABIkaasa. Viimane kõlab, nagu peaksin endal
koduabilist. Kõlagu need sõnad kuidas tahes, naudin oma suhet sellisena, nagu ta on ja kui selle juurde peaks kunagi ka kuuluma üks uhke pulmapidu, siis õige aeg ei ole lihtsalt veel
saabunud.
Eve
Aga mida Sina arvad, kas ja miks peaks/ ei peaks abielluma?
Kommenteeri!
Wednesday, October 17, 2007
Kuidas edasi, "Vanilla Ninja" ?

Meediakäras kerkinud küsimustele Vanilla Ninja tuleviku kohta saab vastuse tänases saates. Aru annab sharmikas Katrin Siska.
Kas Vanilla Ninja tegutseb ka edaspidi teada-tuntud koosseisus?

Millistest sõltuvustest Katrin on haaratud
ja milline peab olema noormees,
kellel Katrini pilk peatuma jääb?
Vastused nendele ja paljudele teistele küsimustele täna õhtul saates "Tere õhtust!"
Tuesday, October 16, 2007
Mis värvi on armastus?
Seda küsimust on Uno Loop oma lauluga pika karjääri jooksul mitmeid setmeid kordi küsinud. Tõenäoliselt umbes samapalju kordi on seda küsimust küsitud vanameistrilt endalt. 15. oktoobri saates jagab härra Loop meiega pikaealise suhte saladust. Tema enda abileu on tänaseks kestnud juba ... 58 aastat!
Thursday, October 11, 2007
Reedeses saates: Kas Beatrice jõuab tantsuproovist glämmilaadale?

Reedeses saates on Beatricega juttu laupäeval toimuvast glämmilaadast.
Riietevahtuspeole on oodatud kõik, kellel tundub riidekapis midagi vahvat üle olevat, aga endal need sitsid-satsid-patsid-traksid enam südant kiiremini põksuma ei pane. Eeldades, et need toredad moevidinad võivad kellelgi teisel sära silmadesse tuua, on üritusele lubanud kauplema tulla nii mõnigi stiilne staar.
Kuidas valmib saatepea?

Kõigepealt, saatepea tegemiseks on vaja varuda terve päev ning loota, et ilmaga veab.
Hommikul kell 9.00 algab grimm. Stilist on teinud oma töö juba eelmisel päeval ning kõigile on valmis pandud sobivad hilbud, mis oleksid ühtaegu moodsad ja samas igaühe isikupära toetavad.
Esimene võte on Elisega. Elis sõidab jalgrattaga (mis on ekstra võtte jaoks laenatud) kõnniteel umbes 50 korda edasi-tagasi, et saaks piisavalt hea võtte.
Ilm on küll päikeseline, aga väga külm. Vahepeal tuleb ära pühkida nina alt sinna tekkinud tilk.



Ja siis peab Margit ulatama möödaminnes ja salaja Eve lastele aplesini.
Lastega võtted on täpselt sama rasked nagu võtted loomadega. Sest lastel on alati oma kange tahtmine, mis ei pruugi sugugi telemeeste omadega kattuda. Aga Tiare ja Iris on emalt telegeeni pärinud ja võte läheb kiiresti.

Ja nüüd apelsinivõtmine veel teisest suunast... väike Iris ootab, käsi pikalt ees - just nii nagu teleonu ütles.
Iris teeb tublisti kõik mis vaja ja seega vaja polegi rohkem kui 3 duublit. Sedagi vaid igaks juhuks ja rezhissööri rõõmuks.

Nüüd on kell saanud umbes kuus õhtul. Materjal saatepea jaoks on koos. Edasi minnakse tööga montaazhi. Seal lõigatakse saatepea kokku, lisatakse graafika ning kujundatakse saatepeasse sobiv muusika. Ning kokku saidki sellised 18 sekundit:
Rein Veberiga koridoris

Pärast saadet Rein Veberiga koridoris jutustades õppisin järgnevat:
Pendliga tuvastada kellegi tulevast abieluõnne on sama võimalik, kui kontrollida ükskõikmillise väite tõesust. Tuleb lihtsalt esitada väide, hoida pendlit sõrmede vahel ja siis otsustada, milline pendli liikumine tähendab jaatust, milline eitust.
Pean tunnistama, et vaatamata päris pikale jutuajamisele ja komplimentide vahetamisele, minu mehelepanekut me rohkem ei arutanud. Ei jäänud see ka mind eriti vaevama, niigi sai rohkem eksperimendi huvides hr. Veberit intrigeeritud küsimusega, et kas tema pendel teab vastust minu tulevase armuelu kohta.
Pärast stuudiost lahkumist uitasin mööda koridore võluvitsadega, jälle nii eksperimendi huvides. Minu kummastuseks vitsad tõesti võpatasid iga kord just suitsunurgast möödudes. Kahju et hr. Veber oli lahkunud. Oleksin ise ka tahtnud teada, et kas ma leidsin energiaseina, kullasoone või oli õhk suitsunurgas lihtsalt nii paks, et võttis vitsad võbelema.
Tervitades,
Margit
Wednesday, October 10, 2007
"Meie mehed" ja Playboy

Kui sellenädalastest saadetest on jäänud mulje, et Playboy on mõeldud põhiliselt naistele oma suguõdede kommenteerimiseks ja seda veel nõnda kirglikult, et kohe peale esimest sirvimist ajakiri otsast lagunema hakkab, siis....... selgus (ohh üllatust) , et Playboy meeldib ka meestele :-) Siin meie operaatorid Ariel ja Kaido esimesele eestikeelsele hinnangut andmas.
Tuesday, October 9, 2007
Et silm sibulat koorides märjaks ei läheks...
Robin ja Celia saatsid saatele megaarmsa nõuandevideo.
Vaata, mida nad teevad, et hoida sibulat lõigates pisaraid ära!
Kas sul on oma nõuanne? Ükskõik kas see on pärit esivanematelt või oled sa selle päris ise leiutanud. Igatahes, kui su nipp töötab, saada see meile!
Hooaja lõpus anname välja eestaste oma nõuanderaamatu.
Kui saadad koduvideo nagu Celia ja Robin, saad kindlasti auhinna!
Vaata, mida nad teevad, et hoida sibulat lõigates pisaraid ära!
Kas sul on oma nõuanne? Ükskõik kas see on pärit esivanematelt või oled sa selle päris ise leiutanud. Igatahes, kui su nipp töötab, saada see meile!
Hooaja lõpus anname välja eestaste oma nõuanderaamatu.
Kui saadad koduvideo nagu Celia ja Robin, saad kindlasti auhinna!
Monday, October 8, 2007
Mina olen valmis!
Kui "Tere õhtust!" augustis lõppes, lubasin (oma alati) suure suuga, et kõik-kõik-on-uus-septembrikuust hakkan jälle sportima. Olgem ausad - ma polnud vahepeal kaks aastat lillegi liigutanud. Kallid kaasmaalased, lubage, et teatan alandlikult: Elis jookseb taas!
Peale kolme nädalat sellest mõtlemist tõusingi ühel esmaspäeval, tõmmates otsustavalt selga spordiriided. Sellest alates lippangi nüüd kodulähedases Schnelli pargis. Kui juhtun jooksma hommikuti, teen ringe koos seal samas kehalise tunnis käivate Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilastega. Päris naljakas on nende nägemine - tuleb meelde, kuidas ise kooli ajal kehalise tunde nagu tuld vältisin. Kust sai lõigata, sealt lõikasime (Gustav Adolfi omadel muidugi pole viilimisvõimalustega vedanud - üle tiigi ju ei hüppa, et mõnisada meetrit võita). Poole ajast jalutasime ja ajasime niisama jooksurajal juttu nagu daamid ennemuiste. Aga üleüldse tundus mõistlikum mõni külmetushaigus endale juurde luuletada ja 45 minutit targa näoga passida. Ja nüüd - seesama laiskvorst jookseb lausa vabatahtlikult!
Kui oma terviseringe teen, hõikavad kambakesi mulle vastu sörkivad õpilased mõnikord "Sa oled ju SEE!!!..." Kõik vaatavad korraga mulle järgi ja ütleja selgitab: "Elis, noh!". Siis ma lehvitan rõõmsalt ja püüan värsket ilmet näole manada, teades, et olen näost seksikalt punane nagu peet, juuksed kleepumas leemendavale laubale. Huvitav, kuidas mind niisugusena ära tuntakse? Või siis õhtuti, kui kool on läbi - ka sel ajal näeb pargis minevikunägemusi. Erinevad puualused, õhtupäikesega kaetud murulaigud ja pargipingid on kaetud tsillivate kampadega. Eriti meeldivad mulle need skulptuuridena üksteise külge naalduvad suudlevad paarikesed. Jooksed esimest korda mööda - nad ei liigutagi, vaid on langenud üheskoos mingisugusesse liibuvasse transsi, koolikotid pingi kõrval maas ja kodutööd kõik tegemata. Jooksed teist korda mööda, ikka ei mingit muutust. Jõuad kolmadale ringile ja tüdruk on JUBA vahetanud asendit, sest vereringlus poisi jalgades oli peatumas. Möödud neljandat korda (teeseldes, et sa ei vaata) ja paarike kõõritab sind arusaamatult - oled ära eksinud või mis sa tiirutad siin - peikat pole? (Vat ei ole jah!)
Jooksmine on mind ka uudse sisekaemuseni juhatanud. Ükspäev, minnes jälle oma ringile, avanesid parki jõudes taevakraanid ja alla hakkas langema suuuuuuri raskeid piisku. No pigem oli tegu loodusliku dushiga. Lidusin oma väledaimate hüpetega suure kastani alla ja asusin murelikult ilma vaatlema. Taevas polnud märkigi olude paranemisest. Helistasin korterikaaslasele Maretile, teatades, et mina küll koju ei tule, kui ta mulle selle kastani alla autoga järgi ei sõida. Ta saatis mu seenele (õnne proovida ju ikka võis). Kössitasin parasjagu nukralt suure puu all, kirudes kurja saatust kui nägin, et mulle on lähenemas teinegi tervisesportlane. Ulja näoga naine sörgib ja tundub, et vihasest vihmast hoolimata pole tal kuhugi kiiret. Ja mul plahvatab peas üks iidne vanasõna, mille tähendus sel silmapilgul oma geniaalsuses teatavaks sai:
"Kui vihma sajab, siis tuleb märjaks saada."
Astusin puu alt välja. Ja hakkasin jälle jooksma. Läbi loikude, plirts-plärts, oma saatusele vastu. Ja kuidagi väga hea oli olla, sest mulle jõudis kohale, et ma teen peale kahte aastat pausi jälle sporti - teen seda, sest see meeldib mulle ja kui tahan, võin joosta ka siis kui vihma kallab! Vot sellised lood on minuga. Ja teie minge ka õue ja tehke paar kiiremat ringi. Muidugi kui te ei karda oma meeldivalt aega veetvale võsukesele ootamatult peale sattuda (mure on muidugi teiepoolne - nemad ei pane teid ilmselt tähelegi)!

Kui oma terviseringe teen, hõikavad kambakesi mulle vastu sörkivad õpilased mõnikord "Sa oled ju SEE!!!..." Kõik vaatavad korraga mulle järgi ja ütleja selgitab: "Elis, noh!". Siis ma lehvitan rõõmsalt ja püüan värsket ilmet näole manada, teades, et olen näost seksikalt punane nagu peet, juuksed kleepumas leemendavale laubale. Huvitav, kuidas mind niisugusena ära tuntakse? Või siis õhtuti, kui kool on läbi - ka sel ajal näeb pargis minevikunägemusi. Erinevad puualused, õhtupäikesega kaetud murulaigud ja pargipingid on kaetud tsillivate kampadega. Eriti meeldivad mulle need skulptuuridena üksteise külge naalduvad suudlevad paarikesed. Jooksed esimest korda mööda - nad ei liigutagi, vaid on langenud üheskoos mingisugusesse liibuvasse transsi, koolikotid pingi kõrval maas ja kodutööd kõik tegemata. Jooksed teist korda mööda, ikka ei mingit muutust. Jõuad kolmadale ringile ja tüdruk on JUBA vahetanud asendit, sest vereringlus poisi jalgades oli peatumas. Möödud neljandat korda (teeseldes, et sa ei vaata) ja paarike kõõritab sind arusaamatult - oled ära eksinud või mis sa tiirutad siin - peikat pole? (Vat ei ole jah!)
Jooksmine on mind ka uudse sisekaemuseni juhatanud. Ükspäev, minnes jälle oma ringile, avanesid parki jõudes taevakraanid ja alla hakkas langema suuuuuuri raskeid piisku. No pigem oli tegu loodusliku dushiga. Lidusin oma väledaimate hüpetega suure kastani alla ja asusin murelikult ilma vaatlema. Taevas polnud märkigi olude paranemisest. Helistasin korterikaaslasele Maretile, teatades, et mina küll koju ei tule, kui ta mulle selle kastani alla autoga järgi ei sõida. Ta saatis mu seenele (õnne proovida ju ikka võis). Kössitasin parasjagu nukralt suure puu all, kirudes kurja saatust kui nägin, et mulle on lähenemas teinegi tervisesportlane. Ulja näoga naine sörgib ja tundub, et vihasest vihmast hoolimata pole tal kuhugi kiiret. Ja mul plahvatab peas üks iidne vanasõna, mille tähendus sel silmapilgul oma geniaalsuses teatavaks sai:
"Kui vihma sajab, siis tuleb märjaks saada."
Astusin puu alt välja. Ja hakkasin jälle jooksma. Läbi loikude, plirts-plärts, oma saatusele vastu. Ja kuidagi väga hea oli olla, sest mulle jõudis kohale, et ma teen peale kahte aastat pausi jälle sporti - teen seda, sest see meeldib mulle ja kui tahan, võin joosta ka siis kui vihma kallab! Vot sellised lood on minuga. Ja teie minge ka õue ja tehke paar kiiremat ringi. Muidugi kui te ei karda oma meeldivalt aega veetvale võsukesele ootamatult peale sattuda (mure on muidugi teiepoolne - nemad ei pane teid ilmselt tähelegi)!
Trammipidu

Eelmise hooaja lõpetasime vägeva trammipeoga, kuhu olid kutsutud suve jooksul külalissaatejuhtidena üles astunud kuulsused. Kohe alustuseks olgu öeldud, et trammis peetud pidu sai üle ootuste meeleolukas. DJ-puldis ning improviseeritud õhtujuhi rollis Elis.



Pildil keerutab Margit Erichiga, taamal Anu Saagim.

Ehkki lauad olid lookas, pakkus Eve võimalikele näljastele saatest kuulsaks saanud "Ivari Padari" võileiba, mis koosneb suurest leivakäärust (seda saab lõigata ainult ise tervest pätsist, sellised valmisviilutatud peened viilakad ei sobi), millele on määritud korralikult võid, pandud peale parajalt pekine singiviil, kaks sibulaga praetud muna, hapukurki ning värsket rohelist sibulat.
Subscribe to:
Posts (Atom)