Tere õhtust!

Hurraa! Teate, ma olen täielikus ekstaasis. Otsustasin proovida lusikat painutada. Olen alati imetlenud inimesi, kes teevad igasuguseid trikke. Kui toolile jäetud nätsu või knopkatrikk välja arvata, siis läheb minu puhul kõik kaubaks. Täna toksisin googlisse otsisõna "bending spoons". Saadud näpunäidete kohaselt pidin lauale laduma 10 lusikat. Tuli välja, et meil on Maretiga kahe peale vaid 9 metall- ja 4 puulusikat lusikat. Niisiis panin lauale 9 metall-lusikat, ühe kahvli ja hakkasin sisetunnet kuulata püüdes seda ÕIGET välja valima.

Võtsin kõige suurema, teate selle mummulise, veneaegse ja püüdsin seda peale väikest hingamisharjutust painutada. No midagi ei juhtunud! Istusin siis korra veel maha ja lugesin uuesti juhised üle. Teate, tegelikult ma arvan, et valisin alustuseks vale lusika (uusi vist ei raatsinud kohe ära rikkuda...). Niisiis, olles eelnevalt pannud mängima Lea Liitmaa uue plaadi viimase, teraapilise loo, astun uuesti lusikaterivi ette. Seekord valisin kõige pisema. :))

Teen jälle hingamist, kujutan ette kuldset palli pea kohal ja energiat paisumas päikesepõimikusse. Tugev tunne tuleb, ausalt! Teen siis silmad lahti kui arvan, et nüüd on energiat küll, ütlen lusikale otsa vaadates selgelt: paindu nüüd, paindu! Endal tuli kohutav naer peale, sest naljakas oli mõelda, et tõepoolest ei tundunud maailmas olevat ühtegi loogilisemat tegevust kui lusika painutamine. Aga et see paindub - selles polnud mul enam mingit kahtlust! Ja teate mis - SEE PAINDUSKI! Kolm korda keerasin lusikavarre rulli. Haaa!

15 minutit hiljem tundus, et võiks ju veel proovida ja võtta seekord selle suure mummulise, mis esimese korraga painduda ei soovinud. Sel korral painutasin ühe hooga ja jälle ekstaatilise naeru (naeru kuulmiseks vt. saadet "Tere õhtust!") saatel kohe kaks lusikat. Loodetavasti Maret ei pahanda!..

Päev on jälle korda läinud!