Sunday, November 4, 2007

Siin on minu saladus ehk miks ma eelmisel nädalal saates shokolaadile kõlava EI ütlesin. See ei käi minu käitumiseteketi juurde ning süda tõesti veidi valutas oma magusale südamesõbrale korvi andes. Reedel sõitsin nimelt sõbra kutsel koos temaga paastuma. Ütleme nii, et ma pole sellest midagi kunagi teadnud peale teiseste allikate hämarate juttude, et see on üks äärmiselt lihasuretajalik ja piinarikas nälgimine. Kaalu ma küll langetada hirmsasti ei soovinud ja kusagilt nagu otseselt ei valutanud ka, aga ikkagi läksin.

Paast toimus Viljandimaal Lusika Talus perenaise Sirje Kurveti hoolitseva pilgu all. Jõudsime pealelõunat kohale - enamik huvilisi olid selleks ajaks juba seal, jalutades ettevaatlikult, ent massaazhijärgse uneleva olekuga majas ringi. Peas trummeldas mõte - mis saab homme? Aga ülehomme? Näljapaistetus ja hullumeelsed fantaasiad kõige absurdsematest toidukombinatsioonidest? Perenaine Sirje muidugi peletas kõik need hirmumõtted oma rõkkava heatahtliku naeruga, surus kätte tassi rohuteega ja õnnitles, et viimaks oma edasise elu enda kätesse oleme võtnud ja paastuma jõudnud.

Ega palju rääkida polegi. Aeg lendas. Nagu ikka, eksole. Ainult selle vahega, et ma pidevalt nagu ootasin, et kuna siis paha hakkab ja pilt eest kukub. Vat ei kukkunudki! Tegin metsas jalutuskäike ja higistasin saunas. Näljatunnet peaaegu ei tekkinud, ainult viimasel ööl ilmnes ärgates kerge nõrkustunne, mis öise jalutuskäiguga karges novembriõhus ja esimesel lumel kõndides kadus. Kusjuures, uudis linnavurledele - selgus, et maal on taevas ikka veel öösiti tähtedest kirju!

Nüüd olen kodus. Koos kolmepäevase range paastust väljatulemise programmiga. Nagu ütles mu sõber: hea, et seda informatsiooni paastulaagri kodulehel polnud - muidu lööksid nii mõnedki kiire elutempoga inimesed põnnama. Tegelikult on see vabandus muidugi puhas laiskus, sest rasket pole väljatulekus midagi - hommikuti juua linaseemne leotist (sellist limast ja pruunikat), et magu endisele aktiivsusele ärgitada. Siis kaerahelbe körti, kuivatatud täisteraleiba, aedvilja hautise LEENT (aedviljad võib ära süüa alles järgmisel päeval!) jne. Naljakas - jõin ettekirjutuse kohaselt algul 1/4 klaasi linaseemne leotist. Tulemuseks oli täiskõhutunne! Haa!

Niisiis, elu on ilus! Aga kõik, keda paastumine ei huvita - otsige oma väravat, et jõuda labürindist välja ;)






1 comment:

Anonymous said...

issand, kas sellel pildil on Elis ise? See sidruniga? Kuinii, siis ma eelistan endist paasutmata Elist!

Aga jõudu igatahes! olete mu ühed suured lemmikud tv-s.